Ja jälle päevake algas alles lõuna aeg, kuna meil oli Kariniga day off- see juba muutub veidi tüütuks eksole. Oli vaja jälle nelja inimest( vahepeal olime saanud siis tööl käia 2 päeva). Siis mõtlesimegi, et mis värk meiega on nagu, et mida me valesti oleme teinud jne.. Õhtul siis selguski, et meie tollele bossile enam ei sobivat. No see tõmbas moti ikka väga alla, et nagu mismõttes? Enda arust tegin kõik nagu vaja ja jooksin ringi seal nii, et vähe pole..Aga ju siis nägu ei meeldinud. No eks teate ju mind..vahel oskan pahurat nägu ka tea, kui koht pole just õige.. :( :D Nii umbes õhtul ütles ka see meie vend, kes meile sebib siin tööd- vahendaja vms. Et esimene päev me ei jätnud seda parimat muljet ja sellest piisas. Aga ausalt, kui te vaid teaksite millised ülemused seal farmis on..oeh ma ütlen! Üks on vanem mees ja teine noorem ehk poeg. Kõik töötajad on nagu orjad neile..ausalt ka. Meisse, Eestlastesse isegi suhtus ta päris normaalselt..nagu ikka valgetesse. Aga no need India inimesed..no need kardavad neid nii väga..Nii kui boss lähedal siis kohe, et kuss kuss, kiirelt tehke tööd jne. Eks neil need teemad kaelas, et tänu kindlale tööle on neil võimalik saada jäädavat viisat ehk neil lepingud ja peavad kohta hoidma. Aga ausalt..ma ei ole siia tulnud, et mingil rikkal jõmmil ori olla. Mul pole plaanis kaua siin olla ju. Üks päev see vend kes meid tööle viib ja koju toob..see siis sõidutas meid siin linnas ringi ja näitas ,kui rikkad need farmi omanikud on. Neil on enda perekonna nimeline tänav..siis sealt jookseb omakorda selle poja nimeline tänav ja siis õdede nimelised tänavad ..ja kõik need majad olid enne müümist nende või nüüd üürivad neid. Ühesõnaga nad ei ole lihtsalt rikkad vaid biljonärid. Aga see ju ammu teada tuntud tõde, et mida rikkam seda kitsim ja seda rohkem raha tahaks hoida..
Reede õhtul siis tuli see meie nö vahendaja mees meie majja- saime palga. Emme kallis, võid nüüd rahulik olla..me ei saanud siit ülelendu :-D Oleme nimelt siin mustalt, et ikka väike hirm oli kas saame ikka oma rahad kätte ja palju üldse saime.. Aga õnneks kõik oli täpne. Ja siis ta ütles, et mul ja Karinil on homseks uus töö, teises farmis. Eks me siis ootasime natuke hirmuga seda uut kohta..Mõtlesime, et kuidas nüüd seal jne.
A muidu tegime siin aprikoosi kooki ja värki- päris mõnna oli koos jätsiga, nämm :-) Ja oli ka väike õlle ja vodka õhtu, kuna see vahendaja vend tõi meile viina. Ma selle viina ajal väga välja ei trüginud, kuna e i viitsinud temaga väga suhelda..Sest ma ei viitsi, kui iga minut küsib, et kas kõik ok ja kas oled õnnetu vms!? No seda rohkem ta mind vihale ajab..oma torkimisega. Muidugi on tuju all, kui ei saa aru mis seal farmis ei sobinud bossile. Oleks võinud siis otse näkku öelda mis valesti, aga eii. Aga vähemalt neljal meist seal töö olemas, saavad vähemalt pikki päevi seal teha..see ainus positiivne asi tolle töö juures. Muidu ükshetk oligi meil juba päris kriisi olukord siin, et mis saab ja värki..kui me 2 ei saa tööd teha siis peab uue koha otsima. Õnneks me kambake mõtleb üksteisele mitte iseendale. Kõik olid valmis lahkuma. Aga siis oli jälle olukord, et kuidas me autota lähme? Võtsime ju sihiks, et siit ei liigu ilma autota..Päris palju asju ka juurde ostetud.. Aga kahjuks see auto ost pole nii kerge..No ei leia sobivat. Kas pole auto suurus õige meile või siis pole regot või mida iganes :S
Aga oleme ikka positiivsed! Siin kaugel pole ju ruumi mossitamisele :-)
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar