newlife: Gold cost! :-)

Gold cost

Easter ehk munadepühad on Austraalias suuur püha. Aastas on 2 püha punasega kalendris märgitud ja need on jõulud ja munadepühad. Niisiis oli meil reede ja esmasp vaba. Sp otsustasime, et peaks midagi ette võtma.. otsustasime minna Gold costile- see on meie praegusest elukohast umbes 260km kaugusel. Alustasime oma trippi reede ( 06.04) lõuna aeg ja seltskond oli 8 inimest suur- Eestlased Maris, Hellu, Raks, Kait, Rain, Sakslane Tillman, Hispaanlane Axel ja MINA muidugi :D Sõir kulges kiirelt, aga kohale jõudes olime kahjuks reaalsuses, et kõik poed on ju täna kinni L niisiis jäid toidu ja alkopoe külastus ära, ehee.. Mis tähendas seda ,et sõitsime kohta kus ööbisime, see nimelt oli kohe ranna ääres ja siis veetsime mõnusa õhtu ranna ääres pargis istudes ja poiste eelmise õhtu jääke juues :D Uskumatult soe õhtu oli ja vesi oli ka nii soe. Mingi aeg käisime jalutamas ja olin siis nii vaimustuses täiskuust, tähistaevast ja vanni soojast ookeani veest, et pidin kohe kodustele helistama. Helistasin maale ja minu õnneks olid kõik seal- sain rääkida nii vana, õekese, emme ja issiga. Niiet sain killukese oma toredast puhkusest edastada J

Laupäeva hommikul otsisime siis suure kaubanduskeskuse üles ja tegime mõned shopingud. Kahjuks läks see poodlemine kuidagi maru pikaks, ma panustasin laupäeva rohkem nagu ranna päevaks..aga mis seal ikka. Peale 5 tundi poes olemist oli kel juba 15 ja siis me otsustasimegi, et ei ole mõtet enam kesklinna randa minna, et lähme kohe siis juba oma ööbimise koha randa. Varustasime siis oma varusid veel grilli asjade ja alkoga. Rannas siis mõned mängisid võrku, mõned ujusid, kes luges ajakirja ,kes jõi siidrit :-D Ahjaa ja me kohtusime ühe Eesti neiuga seal rannas, rääkisin temaga päris pikalt ja välja tuli, et ta on mu sugulase Karl-Eriku hea sõbranna. Eesti on ikka väike ekole. Igaljuhul on tal Austraalasest mees ja tema plaan ongi siia elama jääda, tundus ta oma eluga rahul olevat küll siin J

Kui päike enam ei kütnud korjasime asjad kokku ja suundusime parki grillimise alale ja asusime õhtusööki küpsetama. Tegime väiksed dringid ja otsustasime minna kesklinna peole. Aga kahjuks see minemine ebaõnnestus..kuna sakslasel ja hispaanlasel olid jalas plätud ja ilmselgelt ju nendega klubisse sisse ei lastud ja kahjuks ma ka ennem ei märganud, et neil need jalas on.. igaljuhul olid mingi hetk maru tujutud ja kõik panid „kodu“ poole minekut mööda ranna joont. Sain ka siis mingi aeg soojas ookeani vees kõndida, kui ikkagi mõtlesin, et mina ikka magama ei lähe..olen ju siiski puhkama tulnud. Niisiis lõpuks olingi ihuüksinda kuskil baaris ja juba olin mingid sõbrad saanud :D Pärast pidu veel istusime rannas..niiet oma ööbimise kohta jõudsin nii 6-7 aeg hommikul, aga selle asemel, et magama minna võtsin mina oma käteräti ja otsustasin veel minna randa jalutama ja siis mingi hetk asusin päikest võtma ja loomulikult jäin magama.. Magasin nii sügavalt, et ei kuulnud isegi telefoni. Niisiis olin ma kadunud mingi aeg nende jaoks :D Nad said siis käia veel tiiru linnas ja rannas ja mina sain nii umbes 5-6h päikese käes olla. Ja see tulemus ei ole üldse meeldiv! Oeh..sain vist elus esimest korda päikesepiste koos päikesepõletuse ja muude hädadega.. igaljuhul terve tagasi tee koju surin autos, pea valutas ja tunne oli, et annan otsad. Randid on ka päris tugevad, aga ma ju olin laup nii kurb, et ei saanudki normaalselt päikest..nüüd siis sain nii, et aitab tükiks ajaks :-D

Aga kokkuvõte Gold Costist- oli super! See oli tõesti nagu paradiis. Nii soe, nii ilus, nii toredad inimesed- pean siinkohal ära mainima, et laup punus Maris mul juukseid veidi kinni ja kaubanduskeskuses tehti mulle selle kohta kompliment ja küsiti kuidas tehti ja kes tegi 5 korda. Eestis vist seda ei juhtuks :D a ja üks kord tehti kompliment käekella kohta. Nii kift, kui inimesed ümberringi ütlevad hästi J

Pühapäeva õhtul tagasi Stanthorpei jõudes oli väike masendus küll peal..niii külm on siin võrreldes GC´diga. Muideks, Stanthorpe on 1km merepinnast ja sellepärast läheb siin nii külmaks sügisel/talvel. Campi poole sõites siis helistas mulle see karavani tädi ja küsis, et kas mul ja Hellul on esmasp töö, ütlesin, et ei ole ja pakkus meile viinamarja korjamist. Koju jõudes oli ta siis mulle ukse taha jätnud andmed kuna peame hommikul valmis olema ja veel kommikarbi kirjakesega „Thank you“..ei saanud me aga aru, et mis ta meid tänab :D Me peaksime ju teda tänama, et ta meile lisa tööd leiab.. Armas igaljuhul J

Seekordne viinamarja korjamine oli aga tunni tasuga- õnneks! Ma mõtlesin, et ma annan otsad seal põllu peal.. see päiksepiste andis veel esmasp ka tunda- pea nii valutas ja värisesin üle kere. Hommik oli jube märg ka seal, niiet olin kindel et jään nüüd taga tippu haigeks kh veel :S Aga seda blogi kirjutades on teisipäeva õhtu ja seljataga tööpäev õunasheedis nüüdseks ka.. ja veel täitsa elan. Loodan siis, et tulen välja oma äpardusest ilma voodisse jäämata.. hinge all juba mitu tassi teed ka.

Eks siis võtan selle jutu siinkohal kokku ja üritan nüüd tihedamini kirjutama hakata.. nimelt ostsin jälle vahelduseks internetipulga.