newlife: Juba 4 kuud!!

Uskumatu kuidas aeg lendab.. võib tõesti öelda, et soe kliima on minu jaoks või on siis hoopis asi selles, et olen juba harjunud kodust eemal olema. Lihtsalt mõeldes, kui olin pool aastat shoti/inglismaal oli küll lõpuks meeletu igatsus ja tahe koju. Samas teine pool aastat läks lenneldes.. Ja No ..samas pole veel 6 kuud siin oldud kah :P Eks näis mis juttu kahe kuu pärast räägin. Aga inimesi ma igatsen. Igatsen juba algusest peale. Olen seda Teile ju isiklikult ka öelnud.. ikka vahel mõne igatseva smsis/kirja/kaarti saatnud.. Aga mis teha, tuleb üle olla..kuna kahjuks ei saa ma Teid siia tuua! nuuks.. :(

Nii, mis siis on toimunud?( Arbuusi raksus käimise linnuke kh kirjas :-D Arbuusi puudust hetkel kodus ei ole..) Oleme nüüd siis nädal aega olnud Gattonis. Toimub nii palju, et ei toimugi midagi..vaikselt hakkab tunduma , et õnn on meid maha jätnud või. Tulime siia ju teades, et meil on siin palju farmi tööd, aga kohapeal olles oleme aru saanud, et tutkit! Nimelt see kes pani kuulutuse ja kelle ilusa jutu peale kohale tulime omab siin linnas 15 maja/sheerhousei. Nimelt on see tema äri ja kui ei ole piisavalt päkkereid linnas siis on tema majad tühjad ja raha ei tule sisse. Meie tulime kohale, andsime üüri raha ja tema on rahul. Igal juhul nüüdseks oleme kõik lähi ümbruse farmid läbi sõitnud ja saanud igalt poolt sama vastuse, et hooaeg ei ole veel alanud! Tulge nii umbes kuu pärast tagasi..(aga siis olevat oioi kui busy aeg siin ja töötajate nõudlus suur) no aeg on raha ja mida meil ei ole on raha. Kuu aeg on ikka siin Aussis pikk aeg, et lihtsalt oodata. Pidime siis vastu võtma järgmise otsuse, et mis teha kuhu minna. Üks mõte oli, et lähme tagasi Moreesse (see on see linnake kust me siia sõites läbi tulime ja seal pakuti meile apelsinide istutamise tööd), aga seal ei oleks jälle kohe elukohta olnud. Teine variant õnneks tuli kuidagi iseenesest. Nimelt leidsid teised netist kuulutuse, et vajatakse oliivi farmi 24 inimest. Kuulutus ise tundus ka kuidagi maru hea, lubati jälle head ja paremat kokku :D Saime siis järgmiseks päevaks intervjuu aja. Selleks pidime siis Brisbanei sõitma- nüüd siis ka seal käidud! Lühikokkuvõte sellest käigust on selline, et saime tööd oliivi farmis. Tööd pidi olema vähemalt kolmeks kuuks, asub see 3,5h sõidu kaugusel Brisbaneist, elamine pidi olema cabinitest kuuekesti (no huvitav kelle ma siis endale toanaabriks saan :S:D), töö pidi olema 8h päevas, 7 päeva nädalas ning raske :D. Vend kes meiega kokku sai oli Austraalias kasvanud liibanonlane. Ja tolleks ajaks olevat ta saanud üle 400 meili!! Võib vist siis öelda, et oleme õnnelikud, et saime kiirelt intervjuule ja saime koha. Aga jahm..ennem mina seda ei usu, kui olen seal lõpuks kohal ja lepingut allkirjastan. Sest neid jutu mehi on siin kuidagi palju viimaselajal... Aga nii need asjad siin Aussis käivadki! Suu sõnaliselt..usalduse peale. Lihtsalt pead oma sisetunnet kuulama.. hea treening igal juhul. Laupäeval siis on start. Loodame, et esmaspäeval saan kirjutada blogi meie esimesest tööpäevast. Oeh kuidas ma loodan, et kõik läheks hästi!