Reedel üritasime sellele mehele helistada, vastu ta ei võtnud siis saatsime smsi, et kas oleks võimalik, et me ei sõida Brisbanei kokku saama vaid lähme ise sinna farmi kohale, sest vastasel juhul teeksime mõttetu ringi.. Igaljuhul mingit vastust me temalt ei saanud. Asi tundus juba väga kahtlane.. kuid siiski laup otsustame, et pakime asjad ja lähme siis sinna kohale, kus pidime kohtuma. Kohale saabudes saime siis kinnitust sellele, et olime mõnusalt üle lastud! Ootasime siiski seal nii 30min ja kõndisime otsivate nägudega ringi, et kas peale meie ka ikka on neid „lollikesi“. Järsku siis hakkas üks noormees Eesti keeles rääkima. Oh rõõmu! Ja tuli välja et ka tema koos oma tüdrukuga olid petta saanud. Peale meie oli seal veel nii mõnedki päkkerid.. need kellega rääkisin olid Prantslased ja nende plaan oli minna edasi politseisse. Meie aga kaasa ei läinud..nimelt õnneks olime meie ainsad õnnelikud! Kuna meie ei maksnud talle 100$. Kuti skeem oli siis järgmine- lubas head palka, elamist, 7päeva nädalas tööd, itaalia ülemusi jne. Muidugi ka rääkis, et töö on raske ja kui arvame, et ei saa hakkama siis võiksime kohe loobuda..Tegi asja noh. Kõik kokkulepitud ja detailid räägitud küsis ta raha, et ettemaksuks peab andma 100$ üüri raha, järgmise nädala üür aga võetakse palgast maha. Meie aga rääkisime oma kurvast saatusest ja ütlesime, et tõesti ei ole anda, aga et võid meis ju kindel olla, et meil ju hädasti tööd vaja, miks peaksime mitte tulema? Et laupäevaks on see raha olemas ja siis anname. Kait ka ütles, et võta kas või pass panti. Aga miskipärast ei tahtnud seda.. Jumal tänud ma ütlen! Hea, et me ei torma kohe oma rahasid kellelegi andma.. aga no nii need asjad siin Aussis käivadki ju. Kuid enam ei..rohkem ei usalda mitte kedagi! Kui peaks taoline olukord veel tulema siis küsime dokumenti näha, nõuame koos pildi tegemist ja üldse oleme valvsamad.
Aga ega nüüd täpselt ei teagi mis saab..eilse öö veetsime Brisbanist nii umbes 50km kaugusel ühes linnas telkides, no tänane öö tuleb samas kohas..Täna oli kahjuks pühap ja asjad siin siis ei liigu. Eks homme esmasp hommikul on paar numbrit kuhu helistada, aga kui sealt ei midagi..sis oehh, ei teagi mis meist saab. Aga küll midagi ikka saab. Positiivsus pole veel kadunud :-D Oleme ikka rõõmsad. Seal need Prantsuse päkkerid olid küll nii löödud..kes nuttis, kes oli lihtsalt elu masenduses, aga meid see ei murdnud. Vb ka sp, et me juba teadsime veidi ette, et nii vist läheb.. ja meil on auto ja on ka telgid. Elu on chill ja saamegi seigelda..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar